-Delile
- Izinyawo ezibandayo, abenzi bokubi abaningi
- Ubuhlungu benyawo
- Izinzwane ezibomvu, ezimhlophe neziluhlaza okwesibhakabhaka
- Philisa ubuhlungu
- Ukudonsa izinyawo
- Izinzwane ezicijile
- Zivuvukele izinyawo
- Izinyawo ezivuthayo
- Amanxeba angapholi
- Ubuhlungu kuzwane olukhulu
- Ubuhlungu ezinzwaneni ezincane
- Izinyawo ezilumayo
- Uzipho uzipho
- Amajaqamba ezinyawo
- Indawo emnyama enyaweni
- Izinzipho eziphuzi
- Izinzipho ezinjengezipuni
- Izipikili ezimhlophe
- Bhola izipikili
Izinyawo ezibandayo, abenzi bokubi abaningi

Ingabe izinyawo nezinzwani zakho kuvame ukubanda? Ukugeleza kwegazi okungalungile okwaziwa njenge-peripheral arterial disease (PAD) kungaba imbangela. I-PAD imvamisa ingumphumela wesimo sezempilo esingaphansi kwengcindezi ephezulu yegazi, isifo senhliziyo, isifo sikashukela, i-hypothyroidism, i-hypercholesterol ne-anemia. Ukubhema kuxhumene kakhulu ne-PAD. I-peripheral neuropathies nayo ingadala ukuthi izinyawo zakho zizwe ukubanda. Isifo sikaRaynaud, esivame kakhulu kubantu besifazane abanebala elikhanyayo, senza izandla nezinyawo kubonakale kufiphele futhi kuluhlaza okwesibhakabhaka lapho kubanda. Lokhu kungahlotshaniswa nesifo samathambo, isifo sikaSjogren, noma i-lupus futhi kwaziwa njengesimo sikaRaynaud. Udokotela wakho angabheka ukubona ukuthi unayo yini yalezi zimo noma unezinyawo ezibandayo nje.
Ubuhlungu benyawo

Ngeke nje kube yizicathulo zakho ezilimaza izinyawo zakho. Yize abesifazane abane kwabahlanu bekhalaza ngobuhlungu bezinyawo ezicathulweni zabo, kungahle kube nesimo sezempilo esidala inkinga. Izithende eziphakeme noma izicathulo ezingalingani kahle zingabhebhethekisa izimo ezivamile zonyawo njengamaqhuqhuva, ama-neuromas, ama-hammertoes, nezinzwani ezingene ngaphakathi. Abesifazane be-Postmenopausal bangaba ne-osteoporosis, ebabeka engozini enkulu yokuphuka kwengcindezi, ukuqhuma okuncane emathanjeni.
Izinzwane ezibomvu, ezimhlophe neziluhlaza okwesibhakabhaka

Uma izinzwane zakho ziba mhlophe, zibe luhlaza okwesibhakabhaka, bese ziphinde zibe bomvu futhi ngokubonakala okukhanyayo, ungaba nesifo sikaRaynaud. Lapho ubeka izinyawo zakho emazingeni okushisa abandayo noma ekucindezelekeni ngokomzwelo, kuvela i-vasospasm, edala ukuthi imithambo emincane esikhunjeni sezinyawo nezinzwane inciphe ngokungazelele futhi iholele esifweni sikaRaynaud. Ababhemayo abangapheli bangaba blotchy futhi bashintshe umbala wezinyawo zabo kusuka ku-peripheral arterial disease (PAD).
Philisa ubuhlungu

I-Plantar fasciitis iyimbangela ehamba phambili yobuhlungu besithende. I-plantar fascia iyi-band enkulu ebanzi ebanzi phansi konyawo enamathela esithendeni futhi ingavutha. Lokhu kubangela ubuhlungu obukhali esithendeni, okungabonakaliswa kakhulu lapho uthatha izinyathelo zakho zokuqala ekuseni noma ngemuva kokuhlala phansi. Ezinye izimbangela zobuhlungu besithende ngumdlavuza we-Achilles tendon retrocaneal (bone spur), pump pump, ukuqhekeka kwengcindezi, izicubu zamathambo, izifo, i-bursitis, i-neuritis ne-arthritis. Ukuhlolwa udokotela wakho nama-x-ray kungakhipha eziningi zalezi zimo.
Ukudonsa izinyawo

Ushintsho endleleni ohamba ngayo lungaba yisibonakaliso sokuqala sesimo sezempilo esingaphansi. Ingabonakala njengokuhamba kancane noma okubanzi, ukungalingani, ukudonsa unyawo, nokukhubeka. Imbangela ejwayelekile yi-peripheral neuropathy, ukulahleka kancane komuzwa obangela ukuba ndikindiki futhi kwesinye isikhathi kube nomuzwa ovuthayo ezinyaweni. I-peripheral neuropathy ivame kakhulu kubantu abanesifo sikashukela, kodwa futhi kungaba ngumphuzo wotshwala, ukutheleleka, ukuswelakala kwamavithamini, ukufakwa emuva emuva, noma ukuvezwa kuzinsimbi ezisindayo.
Izinzwane ezicijile

Ukucwayiza uzwane kubhekisa esimweni sesakhiwo sezinzwane. I-Clubbing nayo ingenzeka eminweni. Izipikili zigobile futhi ziyindilinga phezulu, zifana nesipuni esiguquliwe. Izeluleko zezinzwane zingaba zinkulu. Isizathu esivame kakhulu yisifo samaphaphu noma umdlavuza wamaphaphu. Ezinye izimbangela zibandakanya ukukhubazeka kwenhliziyo okukhona lapho kuzalwa, i-cystic fibrosis, isifo se-celiac, isifo sesibindi, isifo se-thyroid, ne-Hodgkin's lymphoma. Kwezinye izimo, ukushaywa uzwane kanye / noma ukushaywa ngomunwe kungaba yindlela nje yomndeni engenaso isimo esingaphansi.
Zivuvukele izinyawo

Ukuvuvukala kwesikhashana kwezinyawo kungadalwa ukuma noma ukuhlala endaweni eyodwa isikhathi eside. Lokhu kuvame kakhulu ngesikhathi sokukhulelwa futhi kuvame ukuba nobungozi. Ngokuphambene nalokho, ukuvuvukala okungapheli kwezinyawo nemilenze kungakhombisa isimo esibucayi sezokwelapha, kufaka phakathi izinkinga zenhliziyo nemithambo yegazi njengokuhluleka kwenhliziyo, ukusakazeka kahle komzimba, noma ukungasebenzi kahle kwemithambo yegazi. Kungaba yinkinga ngohlelo lwakho lwe-lymphatic (lymphedema). Ezinye izimbangela zokuvuvukala zibandakanya ukutheleleka (i-cellulitis), isifo sezinso noma isifo se-thyroid, kanye nehlule legazi emlenzeni. Buza udokotela wakho uma uqhubeka nokuvuvukala kwezinyawo zakho.
Izinyawo ezivuthayo

Isizathu esivame kakhulu sokuzwa okushisayo onyaweni yi-peripheral neuropathy, imbangela evame kakhulu yesifo sikashukela. Amanye ama-neuropathies abangela ukulimala kwemizwa yomzimba angavela ekushodeni kukavithamini B, ukuphuza ngokweqile, noma ukuvezwa amakhemikhali ezimboni. Izinyawo ezivuthayo nazo zingaba yisifo sesifo esingapheliyo sezinso, ukusakazeka kahle kwegazi, unyawo lomsubathi, i-contact dermatitis (i-allergen reaction), noma isifo se-thyroid.
Amanxeba angapholi

Amanxeba ezinyaweni angapholi ayinkinga enkulu. Izimbangela ezintathu eziyinhloko ukutheleleka, ukucindezelwa okungavamile okuphindaphindiwe (ngenxa yokukhubazeka kwamathambo noma izicathulo ezingalingani kahle), nokujikeleza kwegazi okungalungile (PAD). Abantu abanesifo sikashukela bathambekele ikakhulukazi emanxebeni angapholi ezinyaweni zabo, njengoba ikhono labo lokuzwa, ukujikeleza nokupholisa lincipha. Abantu abanesifo sikashukela kufanele bahlole izinyawo zabo nsuku zonke ukuthola imihuzuko noma izimpawu zesilonda esikhulayo. Kwezinye izimo, amanxeba angapholi abangelwa umzimba wangaphandle noma uhlobo oluthile lomdlavuza wesikhumba (i-malignant melanoma). Amanxeba angapholi ezinyaweni kufanele ahlolwe futhi alashwe ngokushesha ngudokotela.
Ubuhlungu kuzwane olukhulu

Ukuqala okungazelelwe kokubomvu, ubuhlungu, nokuvuvukala kokuhlanganiswa kwezinzwane ezinkulu kuyisibonelo sakudala se-gout. Noma kunjalo, ezinye izimo zingaba khona ngale ndlela. Lokhu kufaka phakathi i-hallux rigidus (i-osteoarthritis yoxhumano olukhulu lwenzwane), i-hallux abducto-valgus (i-ball malposition), i-sesamoiditis (ukuvuvukala kwamathambo amancane axhumene nelungu elikhulu lezinzwane), ukuphuka, ukutheleleka kokuhlangana, noma uzipho lwangaphakathi olungenile. Izinzwani zotshani, ezivame kakhulu kubasubathi abadinga ukuthi ibhola lonyawo likhahlelwe ngokushesha, nazo zingavela ngobuhlungu nokuvuvukala ezungeze ilunga lezinzwane elikhulu elidalwa yingcindezi nokuqhuma kwezicubu ezithambile nemisipha.
Ubuhlungu ezinzwaneni ezincane

Ubuhlungu ebholeni lonyawo obukhali, obushisayo, obundikindiki, kanye / noma obudonswa ngemisebe ezinzwaneni bungavela ku-neuroma. Ama-Neuromas abangelwa ukucasuka nokuvuvukala endaweni ye-nerve, eqinisa futhi isike izicubu ezizungezile.Ngokuvamile kwenzeka phakathi kwezinzwani zesithathu nezesine zonyawo futhi ibizwa nge-neuroma kaMorton. Izimpawu zingaba ngezikhathi ezithile futhi ziqale kusukela ekubeni ndikindiki okucashile kuye ebuhlungwini obukhulu. Izicathulo eziqinile zingaba imbangela futhi zenze isimo sibe sibi kakhulu. Kuvamile ukwedlula izikhathi eziyisishiyagalombili kuya kweziyishumi kwabesifazane kunabesilisa.
Izinyawo ezilumayo

Isizathu esivame kakhulu sezinyawo ezilumazayo unyawo lomsubathi. Lesi yisifo sefungal esibizwa nge-tinea pedis. Kungabonakala njengokuqubuka okubomvu okunesikhumba phansi kanye / noma njengemifantu ebuhlungu esikhumbeni phakathi kwezinzwani. Ukuxhumana nedermatitis kungenye imbangela yezinyawo ezilumayo. Kubangelwa ukusabela okuvela kumakhemikhali, insipho, okhilimu, noma izinto zokwenziwa ngamasokisi nezicathulo. Enye imbangela yezinyawo ezilumayo yi-psoriasis, engabangelwa amasosha omzimba asebenza ngokweqile. Ezimweni eziningi, ukuxilongwa okufanele nokusetshenziswa kokhilimu abafanele bokusiza ukukhululeka kungasiza.
Uzipho uzipho

Ukungalungi kahle kozipho kuzipho ukugoqeka kwamalunga ezinzwane ezingezansi. Kufana kakhulu nokukhubazeka kweHammertoe, kepha kuthinta womathathu amalunga ezinzwane kunokuba mabili. Kubangelwa ukuphazamiseka kwemisipha nethenda yonyawo neqakala. Lokhu kungalingani kungavela ezimeni eziningi zezokwelapha, ikakhulukazi ama-neuropathies afana nesifo sikashukela sesifo sikashukela, i-neuropathy yotshwala, noma esinye isifo esiyimbangela sezinzwa. Ukwelashwa kwalesi simo kufaka phakathi ukuzilolonga kozwane, ama-orthotic asebenzayo, izicathulo ezengeziwe ezijulile zezinzwane, nokukhululeka. Kwezinye izimo, ukulungiswa kokuhlinzwa kunconywa.
Amajaqamba ezinyawo

Lobo buhlungu obungazelelwe, obubukhali onyaweni obudala ukuthi izinzwane zakho zivumelane noma zisabalale kungaba yisigaxa nje sonyawo. Amajaqamba ezinyawo angadalwa yizimo ezahlukahlukene, imvamisa kusuka ekusetshenzisweni ngokweqile nasekuqothulweni kwemisipha onyaweni, nasekuqedeni amanzi emzimbeni. Ezinye izimbangela kungaba ukungalingani kuma-electrolyte ohlelweni lwakho noma ukungabi khona kwe-magnesium, calcium, potassium, noma i-vitamin D. Izimo ezingathinta amazinga e-hormone, njengokukhulelwa kanye nesifo se-thyroid, nazo zingabangela izinhlungu zezinyawo. Kungasiza ukugcina umswakama nokugqoka izicathulo ezifanele, ikakhulukazi lapho uvivinya umzimba. Ukuqinisa imisipha yonyawo ngokuhamba ungafake zicathulo ezindaweni zemvelo ezifana nesihlabathi noma utshani nakho kungasiza.
Indawo emnyama enyaweni

Yize sivame ukuhlobanisa umdlavuza wesikhumba nezindawo ezichayeka kakhulu elangeni, ungavela ezinyaweni. I-Melanoma, umdlavuza wesikhumba oyingozi kakhulu, ungatholakala noma kuphi onyaweni, ngisho naphakathi kwezinzwane nangaphansi kwezinzwani. Amabala amnyama ngaphansi kwezinzwani zeminwe ngokuvamile angama-hematomas angaphansi (igazi eliqongelelwe ngaphansi kwesipikili), kepha i-melanoma ingabonakala ifana ncamashi.
Izinzipho eziphuzi

I-Onychomycosis yigciwane lesikhunta lezipikili elidala ukushintsha kombala nokuqina kwezinzwane futhi lingadala uzipho oluphuzi. Ezinye izimbangela zezinzipho eziphuzi zingabandakanya izifo ezifana ne-lymphedema, izimo ze-arthritic, isifo samaphaphu, noma ukulimala okuphindaphindayo kuzipikili kusuka kuzicathulo ezicijile nokuzivocavoca umzimba.
Izinzipho ezinjengezipuni

I-Koilonychia ingaba nezimbangela eziningi. Enye yezinto ezivame kakhulu ukuntuleka kwe-iron anemia. Ukuthintana namakhemikhali awuketshezi ezimbonini namakhemikhali nakho kungadala izinzipho zokuya phezulu nge-spoon. Izifo ezithile zesistimu efana ne-systemic lupus erythematosus, i-hypothyroidism, nesifo sikaRaynaud nazo zingaba yimbangela.
Izipikili ezimhlophe

Izimo eziningi zingadala izinzipho ezimhlophe. Enye yezinto ezivame kakhulu yi-psoriasis, engathinta ukubukeka nokuthungwa kwezipikili. Ukutheleleka ngemvubelo nefungal nakho kungadala ukuthi izipikili zibonakale zimhlophe. Ukulimala kwesipikili noma izicathulo ezingakulingani kahle kwesinye isikhathi kungaholela ekwakhiweni koketshezi oluphakamisa uzipho futhi lubenze lube mhlophe ngokwengeziwe. Kwezinye izimo, izipikili ezimhlophe zingakhombisa isimo esibucayi kakhulu, njenge: B. isifo sesibindi, isifo sikashukela noma ukwehluleka kwenhliziyo. Buza udokotela wakho uma izinzipho zakho zivela zimhlophe ngokungavamile.
Bhola izipikili

Indle yezipikili ivame kakhulu kubantu abane-psoriasis. Cishe ama-50% abantu abaphethwe yi-psoriasis banezibazi zezipikili. Ukuhlukumezeka kwepuleti lokukhula kwezipikili noma umbhede wezipikili nakho kungadala umgodi we-burr. Ukutheleleka ngeSarcoid kanye namagciwane kanye / noma ukhunta nakho kungadala ukungena emgodini wezinzwane.
