-Delile
- Ukutheleleka endlebeni
- Indlebe yokubhukuda (ukutheleleka kwendlebe yangaphandle)
- Izimbangela zendlebe yokubhukuda
- Izimpawu zezindlebe zokubhukuda
- Ukwelashwa kwendlebe yokubhukuda: amaconsi nezindlela zokwelapha ekhaya
- Ukuxilongwa kokutheleleka endlebeni
- I-Otitis media
- Ishubhu le-Eustachian
- Izimpawu ze-otitis media
- Ukwelashwa kwe-Otitis media
- Ukuvuvukala kwendlebe yangaphakathi (labyrinthitis)
- Izimpawu zokutheleleka kwendlebe kwangaphakathi
- Ukwelashwa kwezifo zendlebe zangaphakathi
- I-eardrum ephukile
- Izimpawu ze-eardrum ephukile
- Ukwelashwa kwe-eardrum ephukile
- Izimpawu zokutheleleka endlebeni
- Izimpawu Zokutheleleka Endlebeni: Izingane
- Izixazululo Zasekhaya Zokutheleleka Ngendlebe
- Ukwelashwa kokutheleleka endlebeni: ama-antibiotics
- Izinkinga ezivela ekungenweni yizindlebe
- Ukwelashwa kwezifo zendlebe: amashubhu endlebe
- Ukuvuvukala amalaka nokutheleleka kwezindlebe
- Ingabe Ukutheleleka Endlebeni Kuyathathelana?
- Ingabe ukungezwani komzimba kubangela ukutheleleka ezindlebeni?
Ukutheleleka endlebeni

Kwesinye isikhathi kubukeka sengathi izingane zihlala zithola ukutheleleka ezindlebeni. Ukutheleleka ngezindlebe kuvame kakhulu ezinganeni. Izingane zithola cishe imikhuhlane emibili kwemithathu. Izingane zithambekele kakhulu ekungenweni yizindlebe ngoba izindlebe zazo ezincane azikhiphi uketshezi oluningi njengabantu abadala. Amasosha omzimba ezingane nawo akavuthiwe, okwandisa amathuba okutheleleka okuthile.
Kunezinhlobo ezintathu zokutheleleka ezindlebeni. Uhlobo ngalunye luchazwa ngokuya ngokuthi lwenzeka kuphi emseleni wezindlebe. Ukutheleleka kwendlebe kungenzeka endlebeni yangaphakathi, phakathi, noma ngaphandle. Uhlobo ngalunye lokutheleleka endlebeni lungaba nezimpawu ezihlukile.
Indlebe yokubhukuda (ukutheleleka kwendlebe yangaphandle)

Ukutheleleka komsele wendlebe (indlebe yangaphandle) kwesinye isikhathi kubizwa ngendlebe yokubhukuda. Igama livela eqinisweni lokuthi livame ukwenzeka lapho umsele wendlebe ushiywa umanzi isikhathi eside ngokwanele ukuze amagciwane noma ezinye izinto eziphilayo zikhule.
Izimbangela zendlebe yokubhukuda
Isikhumba esigudla umsele wendlebe kanye nendlebe engaphandle sinikela ngokuvikelwa ezifweni zamagciwane nezikhunta. Kodwa-ke, uma lo mkhawulo wesikhumba wephukile, amabhaktheriya noma isikhunta angangena endlebeni futhi abangele ukutheleleka. Lesi sifo sendlebe saziwa njengendlebe yokubhukuda noma ukutheleleka kwendlebe kwangaphandle. Indlebe yokubhukuda ingabangelwa umswakama omningi emgodini wezindlebe noma ngokufaka okuthile okujule kakhulu endlebeni.
Ukubhukuda noma ukugeza kushintsha indawo ene-asidi ezungeze umsele wendlebe, evumela ukuthi amabhaktheriya noma isikhunta singene endlebeni. Ulwelwesi lomsele wezindlebe lungalimala futhi ngokuklwebheka noma ukulimala okuvela kotshani noma ezinye izinto lapho kufakwa endlebeni. Ezinye izimbangela zendlebe yokubhukuda zibandakanya amakhemikhali acasula umsele wendlebe nezimo zesikhumba ezidala ukuqhekeka kwesikhumba.
Izimpawu zezindlebe zokubhukuda
Indlebe yokubhukuda ivame ukuba buhlungu. Ubuhlungu obubangelwa indlebe yombhukudi buqala kancane ngaphezu kosuku noma ezimbili. Ubuhlungu bukhulu kakhulu lapho kuthintwa indlebe, idonswa noma ihlafunwa. Izimpawu zezindlebe zokubhukuda zifaka:
- Izindlebe noma izindlebe (cishe njalo kuthinta indlebe eyodwa kuphela)
- Ukulunywa komsele wendlebe
- Ububomvu bendlebe yangaphandle
- Umsele wendlebe uvuvukele uvaliwe
- Indlebe ekhipha uketshezi noma ubomvu (amanzi angahle acace, abe mhlophe, aphuzi, noma kwesinye isikhathi anegazi futhi anuke)
- Uketshezi luqhekekile lapho kuvulwa umsele wendlebe
- Izinkinga zokuzwa
- Ukukhala ezindlebeni (i-tinnitus) nesiyezi noma ukuzwa ukuphotha (isiyezi)
- Ukuzwa ukugcwala endlebeni
- Ubuhlungu ohlangothini lobuso noma kwentamo
- Ama-lymph node avuvukile
Ukwelashwa kwendlebe yokubhukuda: amaconsi nezindlela zokwelapha ekhaya
Ukwelashwa kwendlebe yokubhukuda kufaka phakathi ukugwema ukubhukuda, ukudambisa izinhlungu ngaphezulu kwamakhompiyutha, futhi mhlawumbe nemithi elwa namagciwane. Odokotela banganika imishanguzo yokuqeda izimpawu futhi bahlanze nendlebe ethintekile. Amakhambi asekhaya endlebe yombhukudi afaka ukufudumeza indlebe ngephedi yokufudumeza nesifutho ngeviniga emhlophe ukubuyisa i-pH yemvelo yomsele wendlebe nokunciphisa ukuvuvukala.
Ukuxilongwa kokutheleleka endlebeni

Ukutheleleka kwendlebe kutholakala ngokuhlola ingaphakathi lendlebe ngensimbi ebizwa nge-otoscope. I-eardrum ejwayelekile, enempilo iba mpunga ngokubomvu, njengoba kukhonjisiwe lapha. I-eardrum enempilo icacile, kuyilapho i-eardrum enegciwane igcwele (ivuvukile) futhi ibomvu. Udokotela angenza futhi i-tympanometry, elinganisa indlela indlebe esabela ngayo ekuguqulweni kwengcindezi yomoya endlebeni. Ukuhlolwa kokuzwa nakho kuyindlela ejwayelekile yokuthola ukutheleleka ezindlebeni, ikakhulukazi ezinganeni ezinoketshezi ezindlebeni zombili. Ukuhlolwa kwegazi kungenziwa futhi uma kunezimpawu zezinkinga zomzimba.
I-Otitis media

Ukutheleleka endlebeni okuphakathi kubangelwa amagciwane kanye namagciwane. Ukuvuvukala kokutheleleka okuphefumulayo okuphezulu noma ukungezwani komzimba kungavimbela amashubhu e-Eustachian, kuvimbele umoya ukuthi ungene endlebeni ephakathi. Umshini kanye nokudonsa bese udonsela uketshezi namagciwane asuka ekhaleni nasemphinjeni uye endlebeni ephakathi. Njengoba amashubhu evuvukile, uketshezi alukwazi ukuphuma. Lokhu kunikeza indawo yokukhula kwamagciwane noma kwamagciwane, okuholela kwi-otitis media.
I-otoscope ingashaya umoya omncane ohlasela indlebe ukuze ibone ukuthi idlidliza yini ngokujwayelekile. Lapho kunoketshezi endlebeni ephakathi, indlebe ayidlidlizi ngokujwayelekile.
Ishubhu le-Eustachian
Ishubhu le-Eustachian ngumsele oxhumanisa indlebe yakho ephakathi nentamo yakho. Uma ishubhu le-Eustachian livuliwe njengenjwayelo, livimbela uketshezi nomoya ukuthi ungakheki endlebeni. Ukutheleleka okufana nemikhuhlane, umkhuhlane, noma ukungezwani komzimba nakho kungadala ukuthi i-Eustachian tube ivuvuke futhi ivinjwe.
Izimpawu ze-otitis media
Izimpawu ze-otitis media zivame ukuvela ezinsukwini ezimbili kuya kwezi-7 ngemuva kokuqala ukubanda noma okunye ukuphefumula. Izimpawu ze-otitis media zingafaka:
- Ubuhlungu bendlebe (buncane buqine)
- imfiva
- Ukugeleza kwendlebe okujiyile nephuzi noma okunegazi
- Ukuphelelwa isifiso sokudla, ukuhlanza nokuziphatha okukhwantabalisayo
- ukuphazamiseka kokulala
Ukwelashwa kwe-Otitis media
Ukwelashwa kwe-otitis media kuvame ukugxila ekunikezeni ukukhululeka kobuhlungu. Kusetshenziswa ukudambisa izinhlungu zasesitolo nemithi yomkhuhlane efana ne-paracetamol ne-ibuprofen. Into eyodwa okufanele uyiqaphele ukuthi akufanele unikeze i-aspirin ezinganeni. Udokotela angahle anikeze ama-antibiotic e-otitis media, kepha izifo zendlebe zizoba ngcono ngaphandle kwazo. Ezinganeni ezinezifo eziphindaphindayo ezindlebeni, udokotela angahle anikeze ukwelashwa ngomlomo ngama-antibiotic okuhlala isikhathi eside. Ukufaka amashubhu endlebe noma ukukhipha ama-adenoids noma amalaka nakho kungaba yisixazululo ezinganeni ezinemithombo ephindaphindekile ye-otitis media.
Ukuvuvukala kwendlebe yangaphakathi (labyrinthitis)

I-Labyrinthitis ukuvuvukala kwendlebe yangaphakathi. I-Labyrinthitis yenzeka lapho i-labyrinth, ingxenye yendlebe yangaphakathi esiza ukulawula ibhalansi, ivuvuka. Ukuvuvukala kwe-maze kungadalwa izifo zokuphefumula, ukutheleleka kwegciwane, kanye namagciwane.
Izimpawu zokutheleleka kwendlebe kwangaphakathi
Izimpawu zokutheleleka ezindlebeni zangaphakathi ziqala ngokushesha futhi zingaba namandla izinsuku ezimbalwa. Izimpawu zokutheleleka kwendlebe kwangaphakathi zifaka:
- isiyezi
- isicanucanu
- Ukulahlekelwa ukuzwa
- Isiyezi (ukuzwa isiyezi ngokuhamba)
- Tinnitus (ukukhala noma ukubhuza endlebeni)
- Kunzima ukugxilisa amehlo
Ukwelashwa kwezifo zendlebe zangaphakathi
Ukwelashwa kokutheleleka kwezindlebe kwangaphakathi kuvame ukufaka imishanguzo yokulawula izimpawu, njengama-antihistamines kadokotela kanye nokungabhalisi, ama-sedatives, kanye ne-corticosteroids. Uma ukutheleleka kusebenza, ama-antibiotic angabhalwa. Okulandelayo izinketho ezahlukene zokwelapha isiyezi:
- Gwema izinguquko ezisheshayo zesikhundla noma ukunyakaza okungazelelwe
- Hlala uzolile ngesikhathi kuhlaselwa isiyezi
- Sukuma kancane lapho ulele noma uhleli
- Gwema izikrini ezikhanyayo noma izibani ezikhanyayo ngesikhathi sokuhlaselwa yisiyezi
- Sebenzisa ukukhanya okuncane kunokukhanya okumnyama noma okukhanyayo
I-eardrum ephukile

Uma ingcindezi endlebeni ephakathi iphakeme kakhulu ngenxa yokwakheka koketshezi, indlebe ingadabuka, njengoba kukhonjisiwe lapha. Lapho kuqhuma i-eardrum, uketshezi olunsundu, oluphuzi noma olumhlophe lungahle liphume endlebeni. Kwesinye isikhathi lapho kuqhuma i-eardrum, ubuhlungu buyehla ngokushesha lapho ingcindezi incipha.
Izimpawu ze-eardrum ephukile
Ukuqhuma kwe-eardrum kungadala izimpawu eziningi. Kodwa-ke, izimpawu ezivame kakhulu ze-eardrum ephukile umuzwa ongakhululekile endlebeni nomsindo womoya ophuma endlebeni lapho ushaya amakhala. Lokhu okulandelayo ngezinye izimpawu zokuqhuma kwendlebe:
- Izindlebe ezibukhali ezingazelelwe noma ukwehla okungazelelwe kwezindlebe
- Ukudonsa okusuka endlebeni, okungahle kube negazi, kucace noma kufane nobofu
- Ukukhala ezindlebeni noma ukubhuza
- Ukulahlekelwa kokuzwa, okungahle kube okuyingxenye noma okuphelele endlebeni ethintekile
- Ukutheleleka kwezindlebe ze-Episodic
- Ubuthakathaka ebusweni noma isiyezi
Ukwelashwa kwe-eardrum ephukile
I-eardrum ivame ukuphola ngaphandle kokuthola usizo lwezokwelapha kungakapheli amasonto ambalwa kudabukile, futhi ukuzwa kuthinteka kuphela uma kwenzeka kaningi esikhathini esithile. Ama-antibiotic angabekwa ukuvikela ukutheleleka endlebeni. Kungaphakanyiswa ukudambisa izinhlungu okungaphezulu kwamakhasimende uma isigubhu sendlebe esiphukile sibangela ubuhlungu. I-eardrum ingadinga ukuhlinzwa ukuze kulungiswe izinyembezi. Uma kunjalo, udokotela uzonamathisela isiqeshana sesicubu sakho, imvamisa esivela ngenhla kwendlebe, endlebeni yokwakha kabusha.
Izimpawu zokutheleleka endlebeni

I-Earache iyisibonakaliso esikhulu sokutheleleka kwezindlebe ezinganeni. Izingane ezinezifo ezindlebeni zingaba nobunzima bokulala ngenxa yobuhlungu. Ezinye izimpawu zifaka ukuphuma noma uketshezi oluvela ezindlebeni, kumkhuhlane, ezinkingeni zokuzwa, isiyezi, noma ukuminyana kwamakhala. Izimpawu zokugcinwa koketshezi zifaka:
- Ukuqhuma, ukukhala, noma umuzwa wokugcwala noma ukucindezela endlebeni
- Izingane zingazigcoba izindlebe ukuze zikhulule ingcindezi
- Izinkinga zokuzwa. Izingane ezinenkinga yokuzwa zingabonakala ziphupha noma zinganaki, noma zinamahloni noma zijabule
- Izinkinga zokulinganisela nesiyezi
Izimpawu Zokutheleleka Endlebeni: Izingane

Ukutheleleka ngezindlebe akwenzeki njalo ezinganeni nasezinganeni ezisencane kakhulu ukuthi zingachaza ubuhlungu bazo. Bangasho ukuthi indlebe ngokudonsa noma ngokudlala ngendlebe yabo. Ungahle ucasuke, noma ungadli noma ulale kahle. Ngezinye izikhathi izingane ziyenqaba ukuphuza ebhodleleni ngoba kulimaza izindlebe zazo ukugwinya. Izimpawu zokutheleleka kwezindlebe ezinganeni zingabandakanya:
- imfiva
- Amapayipi endlebe
- Izinkinga zokuzwa
- Isifiso esibi
- Hlanza
- isifo sohudo
Izixazululo Zasekhaya Zokutheleleka Ngendlebe

Kunemithi ethile yasekhaya engasiza indlebe yengane yakho. Amaconsi endlebe anganikeza ukukhululeka, kepha akufanele isetshenziswe ngaphandle kokubonisana nodokotela wengane yakho kuqala. Kusetshenziswa ukudambisa izinhlungu zasesitolo nemithi yomkhuhlane efana ne-paracetamol ne-ibuprofen. Kodwa-ke, akufanele unikeze izingane i-aspirin. Izindwangu ezifudumele ezibekwe ngaphandle kwendlebe zingasiza ekunciphiseni ubuhlungu. Ukugcoba ngamanzi anosawoti kungasiza ukukhulula umphimbo obushubile futhi mhlawumbe kuhlanzwe amashubhu e-Eustachian. Amaconsi ambalwa kawoyela omnqumo ofudumele ezindlebeni angasiza ekudambiseni ubuhlungu bendlebe. Kodwa-ke, kunconywa ukuthi ukhulume nodokotela wengane yakho ngaphambi kwesikhathi.
Ukwelashwa kokutheleleka endlebeni: ama-antibiotics

Kwesinye isikhathi ukutheleleka ezindlebeni kuyaphela ngaphandle kokwelashwa okukhethekile. Okunye ukutheleleka ezindlebeni kubangelwa amagciwane, kanti ama-antibiotic asebenza kuphela ekulweni nezifo ezibangelwa amagciwane, hhayi izifo ezibangelwa amagciwane. Kungenzeka ukuthi udokotela wakho angahle angafuni ukukubeka ama-antibiotic ukuqala. Udokotela wakho uzonquma ukuthi uzowasebenzisa nini futhi nini ama-antibiotic.
Izinkinga ezivela ekungenweni yizindlebe

Ukutheleleka okuphindaphindiwe kwezindlebe kungadala isibazi endlebeni. Lokhu kungaholela ezinkingeni zokuzwa nezolimi ngokuhamba kwesikhathi. Udokotela wakho angancoma ukuthi ukuzwa kwengane yakho kuhlolwe uma kunezifo ezivamile zezindlebe.Ukuqhekeka kwe-eardrum nakho kungaba ngumphumela wokutheleleka kwezindlebe okungapheli. Uma uketshezi luqhubeka nokwanda endlebeni ephakathi, i-eardrum ingaqhuma. Imidiya yesifo sokuqina esingapheliyo, ukuvuvukala okungapheli kwendlebe emaphakathi nomgogodla we-mastoid nakho kungakhula ngokuvuvukala okungapheli kwendlebe ephakathi. Lesi simo singadala ukulahleka kokuzwa, kepha imvamisa singaphathwa ngemithi elwa namagciwane.
Ukwelashwa kwezifo zendlebe: amashubhu endlebe

Amashubhu eTympanostomy amashubhu amancane kwesinye isikhathi afakwa endlebeni yezingane ezinokutheleleka njalo endlebeni. Lesi sithombe sikhombisa ishubhu lendlebe elibekwe eardrum. Amashubhu avumela ukungena komoya kanye nokukhipha uketshezi ukuze uketshezi lungakwazi ukuqoqa endlebeni ephakathi. Lokhu kunganciphisa amathuba okutheleleka futhi kwehlise nobuhlungu ingcindezi engabuletha. Ngemuva kokuhlinzwa, izingane zivame ukululama kungakapheli ihora elilodwa kuya kwamabili. Amashubhu endlebe ajwayele ukuphuma ngokwawo ngemuva kwezinyanga eziyisithupha kuya kwezingu-12, noma udokotela angakwazi ukuwasusa ngokuhlinzwa.
Ukuvuvukala amalaka nokutheleleka kwezindlebe

Ukuvuvukala amalaka imvamisa akuyona imbangela eqondile yokutheleleka ezindlebeni. Izicubu ze-adenoid ezikhulisiwe ebhulohweni lempumulo kwesinye isikhathi zingafaka ingcindezi kumashubhu e-Eustachian, okuwavimbela ekukhipheni uketshezi endlebeni. Kodwa-ke, maningi amathuba okuthi abe ngumthombo wamagciwane abangela ukutheleleka ezindlebeni, futhi kwesinye isikhathi odokotela bancoma ukususwa ezinganeni ezine-adenoid ezinkulu kakhulu kanye nokutheleleka kwezindlebe njalo.
Ingabe Ukutheleleka Endlebeni Kuyathathelana?

Ukutheleleka ngezindlebe akuthelelani. Kodwa-ke, izingane eziningi ziba nokutheleleka ezindlebeni ngemuva kokubanjwa umkhuhlane noma olunye ukutheleleka ngegciwane. Ngenxa yokuthi ukutheleleka ngamagciwane kuyathathelwana, kubalulekile ukuthi wenze konke okusemandleni akho ukuvikela izifo. Ngokuvimbela imikhuhlane, uthatha nezinyathelo zokuvikela ukutheleleka ezindlebeni. Ukugeza izandla kahle kuyindlela engcono yokuvimbela imikhuhlane. Ezinye izindlela zokuvimbela ukutheleleka zibandakanya ukugwema intuthu kagwayi, ukugonyelwa umkhuhlane wonyaka minyaka yonke, nokuncelisa izingane izinyanga okungenani eziyisithupha ukukhulisa amasosha omzimba.
Ingabe ukungezwani komzimba kubangela ukutheleleka ezindlebeni?

Ukungezwani komzimba kungadala ukuvuvukala futhi kuholele ekungenweni yizindlebe ngokuthinta ikhono le-tube ye-Eustachian yokuvumela umoya ukuthi ungene endlebeni ephakathi. Kodwa-ke, ukungezwani komzimba ngokuvamile akuyona imbangela enkulu yokutheleleka kwezindlebe ezinganeni ezingaphansi kweminyaka emibili. Ukuhlolwa kokungezwani komzimba kungakhomba okubangela i-allergen yengane yakho. Imithi noma ukungezwani komzimba nokungezwani komzimba kungahlinzeka ukukhululeka futhi kunciphise namathuba okutheleleka ngezindlebe.
